Brüsselis EV suursaatkonnas 1. mail aset leidnud "Minu Eesti" (www.minueesti.ee) mõttetalgutel osales kokku 33 inimest neljast riigist (Belgia, Luksemburg, Saksamaa ja Holland). Ajurünnak keskendus eelkõige teemadele, kus väliskogukond näeb oma väljundit ise midagi Eesti jaoks ära teha. Osalejate arvates on väliskogukonna eeliseks Eesti nägemine eemalt, mis annab võimaluse hinnata Eesti kuvandit välismaal ning anda oma panus kuvandi kujundmisel. Teiseks peateemaks oli välismaal kogetu vahendamine Eestile. Talgulised leidsid, et see ajurünnaku eksperiment andis väga positiivse kogemuse ning sellise laiapõhjalise ja tegusa seltskonnaga võiks mõttetalgutada ka tulevikus. Pildialbum (36 fotot) on siin.
Projekti toimkonna palvel on tulemused vormistatud küsimuse ja lahenduse vormis.
1. Kuidas suurendada Eesti nähtavust välismaal, mis toetaks majandussuhteid välisilmaga ning tooks Eestile investeeringuid?
a) Oma väiksuse tõttu on majandussuhete tihendamiseks ning välisinvesteeringute ligimeelitamiseks Eesti jaoks tähtis eristumine ning nähtavuse suurendamine. Valdavaks oli arvamus, et kuvandi kujundamisel tuleb püsivalt rõhuda ühele reaalsele ning positiivsele teemale, mis eristab Eestit muust maailmast. Samas pole võimalik lasta lõputult liugu mõne sportlase või muusiku edulool. Võimalike alternatiivide (e-riik, roheline riik jne) kaalumise juures leiti üsna üksmeelselt, et laulupidude traditsioon ning laulurahvaks olemine on parimaks lausosalusega kujundiks, mille väljapoole edastamisega võiks Eesti tegeleda.
b) Praktiline ettepanek on kujundada kleebised, mida paigaldada autode tagaosadele. Euroopas sõidab palju Eesti numbrimärgiga veokeid, aga kleebised võiks teha ka sõiduautodele ning teistele autoliikidele (ärgem unustagem, et Euroopas sõidab ka rohkesti sõiduautosid, mis kannavad küll võõrast registrimärki, kuid mille juht/omanik on Eestist). Näiteks võiks kleebis viidata Eesti asukohale Euroopa kaardil ning kujundusse võiks olla põimitud laulurahvaks olemine (vt punkti a).
c) Samuti pole täna veel postkaardi vormis Euroopa kaarti, millel Eesti rõõmsalt ära näidatud, ehk veel koos mõne kauni iseloomuliku pildiga. Seda saaks näiteks kasutada eelkõige väljaspool Euroopat, et näidata Eesti asukohta. Muidugi saaks seda ka saata nagu tavalist postkaarti. Sellise kahepoolse kaardi siseküljel võiks olla (õrnas kirjas) Eesti nimi umbes sajas maailma keeles. Lisaks võiks väikses kirjas kuskil olla EV väljakuulutamise aeg, sest see kipub maailmale üllatusena tulema, või muud sarnast.
d) Osalejaid nägid väliskogukonda "Eesti saadikutena". Eristus kaks peamist suunda. Esiteks, kui tegeled mingi positiivse tegevusega ja oled nähtav, siis on mõistlik lisaks mainida "olen Eestist". Positiivseks ja nähtavaks tegevuseks võib väga hästi olla ka rahvuskultuuri edendamine välismaal. Teiseks, rahvusvahelistel üritustel (nt messidel) tuleb olla võimalikult palju kohal ning Eestit tutvustada. Selles küsimuses aitavad EV saatkonnad materjalide ja muuga. Nendes küsimustes polnud osalejad siiski täiesti ühel meelel või vähemalt peeti vajalikuks täpsustusi. Mitmed osalejaid jagasid arvamust, et kunst on rahvusvaheline ning loomeinimeste seostamine Eestiga on üsna viljatu tegevus. Lisaks sai kriitikat saadikuks olemise idee, kus arvati, et eestlaseks olemine ei peaks tingimata olema teine elukutse.
e) „Igaühe tutvusringkonda üks ajakirjanik!” Sellest oleks kindlasti abi vältimaks välismaises meedias Eestist tasakaalustamata kuvandi loomist tulenevalt asjatundmatusest või vähesest lähteteabest.
2. Kuidas vahendada äraeestlaste kogetud teadmisi ja oskusi Eestile?
a) Tehti ettepanek luua Eestist pärit euroametnikel põhinev praktiline euroinfo Eestisse vahendamise kanal. Lühidalt: luua vabatahtlikkuse alusel andmestik, kus isiku nime juures lühidalt kirjas asutus, asutuse ülesanded ning isiku ülesanded asutuses. Eesti elanikele (riigi ja KOV ametnikele, ettevõtjatele jne) annaks see võimaluse saada otseallikast teavet, millele muud moodi ligipääs võib olla raske. Pole põhjust arvata, et nii võiks liikuda konfidentsiaalne info. Eurosüsteemi keerukuse juures võib otse tegijatelt lihtsas keeles info olla suureks abiks. Muu hulgas lähendaks see Eesti rahvale euroametnikkonda.
b) Üldisemas plaanis, väärt ideeks peeti ka välismaal erinevates eluvaldkondades kogetu vahendamine Eestile. Näiteks projektide kirjutamisele ärgitamine Euroopa Liidu programmidest toetuste taotlemiseks. Kasulike kogemuste kohta võiks jooksvalt märkmeid teha ning selle info kokku koguda. Edastamisele kuuluva teabe väljasõelumiseks peaks väliskogukond siiski eelnevalt teadma, mida Eestis on tegelikult vaja. Vastasel korral võib tekkida olukord, kus äraeestlaste mõtteivadesse suhtutakse neutraalselt või lausa negatiivselt ("pole meil vaja kedagi õpetama; teame ise väga hästi" jne). Loodetavasti toovad näiteks ka Eestis läbi viidud mõttetalgud esile neid valdkondi, kus äraeestlased saaksid oma kogemusi Eestile vahendada.
3. Kuidas siduda paremini kodu- ja äraeestlasi ning pakkuda toredat vaheldust Eestis elavatele lastele?
Oli ettepanek korraldada laste suvelaagreid välismaal. See annaks Eesti lastele hea võimaluse viibida väljaspool Eestit ning näiteks ka näha, kuidas elavad Eestist pärit inimesed välismaal. Väliskogukonnas on inimesi, kes sellises algatuses rõõmuga kaasa lööks.
Kolmapäeval, 22. aprillil annab Luxembourgis kontserdi ansambel Õed Aknad ja sõbrad. Õed Anneli Aken ja Ilona Aasvere koos viie muusikust sõbraga pakuvad kuulamiseks nii omaloomingulisi ballaade kui ka erinevate maade pärimusmuusikat.
Haapsalus sündinud ning suure osa elust ka seal elanud-töötanud õed Aknad alustasid aktiivsemat kooslaulmist 1980ndate lõpus. Ansamblitega Vahemaandumine, Kolm ja Beergrass osaleti tol ajal Eestis ülipopulaarsetel kantrifestivalidel ning Tartu Muusikapäevadel. Kui Anneli 1990ndate keskpaigas põhjalikumalt kultuurikorraldusele ja teatritööle pühendus, jätkas Ilona Beergrassiga kuni viimase tegutsemise lõpuni ning laulab peamiselt iiri muusikat viljelevates Folkmill’is ning Twice'is tänaseni. Ilona häält võib kuulda rohkem kui tosinal heliplaadil, lisaks Folkmilli ja Beergrassi albumitele on ta teinud kööstööd ka ansamblitega Untsakad, Mr Lawrence, Väikeste Lõõtspillide Ühing ning Justament. 1997. aastal ilmus Ilonalt koos Leila Milleriga album "Hetked". Ka 1988. aastal ETV konkursil "Kaks takti ette" 2.-3. kohta jaganud ning tollases muusikaelus endale õiget kohta mitte leidnud Anneli on nüüdseks ringiga muusika juurde tagasi jõudnud ning tema lauludega "Valguseotsija" ilmus detsembris 2005.
Ansambli Õed Aknad ja sõbrad ajalugu ulatub augustisse 2004, mil anti Haapsalu Valge Daami päevade ajal kontsert Haapsalu Ühendatud Pärimusmuusikute nime all. Praeguses koosseisus musitseerivad koos õdedega Aldo Järve kitarril, Margus Tokko kontrabassil, Anti Nöör akordionil, Viive Marleen flöödil ja Madis Marleen löökriistadel.
Anneli elab alates 2007 Luksemburgis ja maist 2008 Saksamaal. Tänu Euroopa Eestlaste Koorile "avastati" peagi ka tõsiasi, et Anneli sõprus muusikaga ei piirdu kaugeltki mitte koorilauluga ning üksteise järel küsisid üsna paljud inimesed Brüsselist Luxembourgini, kas ta ei tahaks siin ja seal kontserti teha. Nii teine õde kui ka ülejäänud ansambel oli rõõmuga nõus - on igati loomulik, et lisaks iga-aastastele kontsertidele Eestis võiks vahelduseks musitseerida ka ühe õe praegusel kodumaal ja ümbruskonnas.
Repertuaaris on lisaks Anneli originaalloomingule ka pärimusmuusikat Iirimaalt, Norrast, Rootsist, Soomest ja mujalt.
Lisaks Luxembourgile laulavad Aknad koos sõpradega ka Brüsselis ning Bonnis. Väikest kontserttuuri toetavad Rahvuskaaslaste programm, Eesti Kultuurkapital ja Kölni Eesti Rahvuskoondis.
Juurde saab lugeda ja kuulata ansambli kodulehelt Myspace'is: http://www.myspace.com/akensistersandfriends
Anneli Aken: http://www.myspace.com/anneliaken
Ilona Aasvere: http://www.myspace.com/ilonaaasvere
Kolmapäeval, 18. märtsil andis Eesti Vabariigi suursaadik Luksemburgi Suurhertsogiriigis Karin Jaani Luksemburgi suurhertsog Henrile üle oma volikirja.
