Eestlased Luksemburgis

Esimesed teadaolevad andmed eestlaste tegevusest Luksemburgis ulatuvad 90ndatesse aastatesse, kui mõned üksikud, eelkõige abieluranda jõudnud inimesed, siia ennast sisse seadsid. Enne seda „ülehüpanutest” meil kahjuks info puudub. Siis, 90ndate teises pooles asusid siia suurte välisfirmade kaudu Luksemburgi tööle suunatud eestlased, keda võis olla kuni 2003. aastani ligikaudu 15–20. Alates 2004. aastast hakkas eestlaste arv järsult kasvama – seda tänu Eesti liitumisele ELiga. Tänaseks on inimeste arv jõudnud peaaegu 400ni (vaata 2008. aasta loenduse tulemusi siit). Enamik neist on seotud Luksemburgis asuvate ELi institutsioonidega (Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament, Euroopa Kohus, Euroopa Kontrollikoda, EuroStat, EIB, Euroopa Liidu Ametlike Väljaannete Talitus), aga esineb ka erandeid: pangad, suurfirmade peakorterid jne. Selle põhjuseks on see, et Eestist tulnutel on raske leida muud tööd väljaspool institutsioone, kuna kohalik ühiskond on suhteliselt suletud ja keelebarjäärid on selgelt tunnetatavad. Vajalik on kindlasti prantsuse ja soovitavalt ka saksa keele oskus, kohaliku letseburgi (lëtzebuergesch) keele kohta saab mainida, et seda ei pea tingimata oskama, aga eelkõige sisseelamiseks ja kohalikega suhtlemiseks tuleks see kindlasti kasuks. Meie andmetel valdab seda näiteks kohalikest eestlastest 4-5 inimest. Sarnane on olukord muidugi ka teiste rahvuste hulgas (protsentuaalselt). Inglise keeles kohalikust supermarketist aga nõudepesuvahendit küsides jääd sa kindlasti hätta.

 

Natuke statistikat: täiskasvanutest on mehi 30% ja naisi 70%. Hõivatutest on ELi teenistuses ca 95%. Eestlased elavad põhiliselt Luxembourgis või selle lähiümbruses, erinevalt näiteks teistest siin juba pikemalt elanud rahvustest, kes on asustanud ka juba palju muid Luksemburgi piirkondi (kuid töötades endiselt ikka pealinnas). Täielikku nimekirja koos telefonide, aadressidega jne kahjuks ei ole, sidepidamiseks ja info levitamiseks on meililist, mida haldab LESi juhatus.