2008. aasta artiklid, uudised ja teated
LESi heategu 2008 kuni jõululaupäevani
Kõigepealt, suur aitäh kõigile, kes osalesid LESi jõulupeol ja muutsid selle nii vahvaks! Üsna pea peaksid LESi pildigaleriisse ilmuma ka jõulupeo pildid. Ja suur aitäh kõigile loteriis osalejatele ja heategijatele - jõulupeo jooksul kogunes Jõgeva peredele 600 eurot. Koos ülekannetega on nüüdseks kokku 1390 eurot, kuid terve nädal heategu on veel ees.
2007. aasta LESi heateost oli palju kasu
Nagu mäletate, siis eelmisel aastal kogus LES kokku üle 1700 euro, mis läks kolmele Jõgeva maakonnas elavale perele. Uurisin kohaliku sotsiaaltöötaja käest, et kuidas peredel praegu läheb. Perel, kus ema kasvatas üksi kolme tütart, läheb väga hästi ja piirkonna sotsiaalhooldustöötaja rääkis, et ema on veel nüüdki meenutanud seda abi ja öelnud, et sellest oli palju kasu. Kõige vanem õde käib praegu 1. klassis ja tal läheb hästi, väiksemad õed jätkavad lasteaias. Teisel perel, kus oli kaks kooliskäivat tüdrukut ja ema raskelt haige, läheb samuti päris kenasti. Ema tervis olevat viimasel ajal parem ja nad saavad kenasti hakkama. Kolmas pere, kus kõik pereliikmed olid puudega, toimetab samuti omasoodu. Perepoeg tuli sellest sügisest linnakooli ja tal läheb hästi.
Käesoleva aasta LESi heategu samuti kolme Jõgevamaa pere heaks
Ka sel aastal jätkab LES koostööd Jõgevaga, kuid seekord läheb toetus Jõgeva linnas elavatele peredele. Natuke täpsemalt sellest, millistele peredele selleaastane heategu mõeldud on.
Esimene pere: üksikvanemast isa, kes kasvatab oma kahte last üksi ja püüab hakkama saada. Tütar on 15aastane ja käib VIII klassis, poeg 7aastane ja käib veel lasteaias. Isa töötab valvesüsteeme paigaldavas firmas tehnikuna. Jõgeva sotsiaaltöötajad kirjutasid, et isa on vähemasti võtnud vastutuse laste tuleviku eest ja teadvustab oma kohustusi ning püüab nendega toime tulla nii hästi-halvasti, kui oskab. Sotsiaaltöötajate poole abi saamiseks ta pöördunud ei ole, on ise püüdnud hakkama saada.
Teine pere: üksikvanemast ema, kellel on 7aastane poeg, kes käib I klassis, ja 9aastane tütar, kes käib III klassis. Ema on ise raske liikumispuudega ja tal on tugevalt häiritud ka motoorika, hakkama saab tänu abivahenditele ja oma lastele. Pere elab 1toalises sotsiaaleluruumis.
Kolmas pere: peres kasvab neli last: 15aastane tütar, kes käib tantsuklubi peotantsutreeningutel, 12aastane poeg, kes mängib jalgpalli, 4aastane poeg käib lasteiaias ning 1aastane tütar on emaga kodus. Pereisa on töövõimetuspensionil.
Kõigi perede puhul kuluks abi ära just lastega seotud väljaminekuteks, sest kindlasti pole pered saanud lubada lastele paljusid asju, mida võiks. See ongi olnud Jõgeva sotsiaaltöötajate valiku lähtepunktiks, et raha ei kuluks mitte pere esmavajaduste lappimisele, vaid just lastele.
Kuidas heateos osaleda?
Kõigil, kellel on soovi ja tahtmist veel neid peresid toetada, tehke palun ülekanne LESi kontole (IBAN LU74 0019 2055 3919 4000, BIC: BCEELULL, konto omanik LES), märkides teemareale kindlasti märksõnad "LESi heategu". LESi heategevuskuu kestab kuni jõululaupäevani. Eelmise aasta kogemuse põhjal võin kinnitada, et iga summa, olgu see nii väike kui tahes, on sellistele peredele väga suureks abiks. Sellest aga, kuidas peredel läheb või milleks raha kulutati, kirjutan, nagu ikka, aasta alguses.
Aitäh ning ilusaid ja rahulikke pühasid soovides,
Kadri Siilanarusk
Fotonäitus "Eesti Vabariik - 90" oli Euroopa Kohtus
Juubeliaastale pühendatud ning nüüdseks Euroopas põhjalikult reisinud näitus käis ära ka Luksemburgis. Eesti Instituudi koostatud näitusel esindab iga aastat üks pilt. Ingliskeelsete tekstidega varustatud fotod viivad meid läbi Eesti riigi ajaloo, kajastades põnevaid hetki riigi sünnist kuni tänapäevani. Valiku koostamisele on kaasa aidanud mitmed arhiivid, muuseumid, eestlastest fotograafid ja fotokogujad maailma eri paigust; mõnedki fotod on avalikkusele seni tundmata.
Euroopa Kohtu avaras galeriis asuvat fotonäitust esitleti 10. novembril. Avasõnad ütlesid Eesti Suursaatkonna poliitika- ja majandusdiplomaat Tiina Maiberg, Euroopa Kohtu kohtunik Uno Lõhmus ja Luksemburgi Eesti Seltsi president Kadri
Siilanarusk. Avamisele olid kutsutud Luksemburgi piirkonnas elavad kaasmaalased, Euroopa Kohtu juhtivtöötajad ning Luksemburgi riigi ja Luksemburgis resideerivad teiste riikide esindajad. Kokku oli osalejaid 150 ringis.
Näituse korraldasid LES, suursaatkond ning Euroopa Kohtu kohtunik Uno Lõhmus. Näitus oli Euroopa Kohtus 10.-28. novembrini. Fotod näitusest on
siin.
Luksemburgi (euro)raadiohääled Kukus
Ehk polegi see paljudele uudiseks, aga kindlasti on siiski piisavalt veel neid, kes ei tea, et meie kodusest Luksemburgist jõuavad iganädalaselt kaks raadiohäält Kuku raadiosse. Euroopa Kontrollikoja liikme Kersti Kaljulaiu Eurominutid (kuula Eurominuteid siit) kajastavad üldjoontes kõiki teemasid, millega euroliit kokku puutub. Igas saates võtab Kersti tavaliselt käsile ühe euroliitu puudutava teema ning kirjeldab ja analüüsib selle erinevaid aspekte. Euroopa Ühenduse Esimese Astme Kohtu kohtuniku Küllike Jürimäe saade Curia (kuula Curia’t siit) keskendub Euroopa Kohtu tegemistele. Mõlemad saated kestavad umbes kümme minutit. Kuku raadio saateid on üldjuhul võimalik kuulata peaaegu kohe peale saate eetrisolekut.
üles
Iga ilmaga mesipuu poole
Reportaaž Euroopa Eestlaste Koori laululaagrist
24.–26. oktoobril kogunesid järjekordsesse laululaagrisse Bonni servas Bad-Godesbergis asuvasse Annabegi lossi Euroopa Eestlaste Koor, EÜSLi projektikoor, Soome eestlaste koor “Siller” ning kaks dirigenti, keda tavaelus võib Saksamaast sagedamini kohata Tartu kandis – Kalev Lindal ja Lauri Breede. Geograafiliste iseärastuste tõttu vaid mõnel korral aastas kohtuvatele lauljatele oli sügisene kokkusaamine väga töine: eesmärgiks salvestada tulevasuvise üldlaulupeo konkursi laulud ning anda laagri lõpus ka täispikk kontsert.
Kui reede õhtust pühapäeva lõunani järjest, järjest ja järjest laulda, vahepeal väga palju süüa ning öösel ka magamise asemel laulda, nii et isegi “…vein, et vein, et vein vinti ei tee…” (nagu laulusalm ütleb), siis saab see kõik juhtuda vaid mõnes eestlaste koorilaagris. Selliseid pühendunud tegelasi kohtab harva. Aeg jääb seisma ning hea südamega inimeste mõõdik lööb näidu lakke. Ükskõik kui hästi seda ka kirjas kirjeldada ei püüaks, ikka jääb sõnadest väheks. Aga kirja panema peaks, sest ka vähestest mälukildudest on abi, et hoida all osalejate ühtekuulumise tunde nuppu, tekitada kõrvalseisjates “tahan ka” tunnet või siis tõestada omal tagasihoidlikul moel, et väliseesti värk ei olegi nii veider kui “päriseestlastele” paistab ning Eesti kultuur õitseb ka kodust kaugel täies ilus.
Ei saa mitte vaiki olla
Paar päeva enne laagrit selgub, kui väike võib olla ka suur Saksamaa – kooris on veel teinegi Trieri eestlane. Rongis arutame muuhulgas ka kooriasju. Oleme mures, kas koor ikka laulupeole saab. Minul jäi suvine Aegviidu laager küll pooleli, aga seal kuuldu jättis hinge kahtluseussi – paljud aldipartiid on suisa akrobaatilised, sopran kõlab karvaselt, mehi vaid käputäis... Kaaslane jagab kõhklusi. Jõuame Annabergi täpselt kell 19 – õhtusöögiks. “Ma tellisin paksu supi”, ütleb projektijuht Mare. Ta ei ole laiali saadetud kirjas luisanud – supp on tihe ja maitseb oivaliselt. Rahvast on veel vähe, aga mida enam minu taldrik tühjeneb, seda sagedamini peavad “vanad olijad” söömist katkestama, et tervituskallistusteks püsti tõusta. Kaua seedida ja sisse seada ei lasta – kohe pärast õhtusööki läheb harjutamiseks.
Soojenduseks vaadatakse läbi mõned lihtsamad kontserdi lood. Minu muusikalised eelarvamused on esialgu veel visad kaduma, aga mida enam hääled ja südamed soojenevad, seda paremaks läheb. Laul jätkub ka pärast ametliku proovi lõppu. Vaba aja reperutaaris on kõike – rahvamuusikast džässini. Kell kolm öösel soovib suur hulk väsimatuid ning ammugi mitte enam tõsises meeleolus laululinde võtta ette täiesti tõsiseid koorilaule. Minul süttib “punane tuluke” – kui peol hakatakse “tööst rääkima”, aeg on magama minna. Viimane laulja jõuab aga kuuldavasti voodisse kella kuue paiku, kui esimesed tõusevad. See ei sega teda esimesest hommikusest proovist osa võtmast.
Hiigelkoori taltsutamine
Proovipäev algab korraliku, tervelt tund aega kestva soojaks võimlemise ja laulmisega. Kokku on seekordses laagris lauljaid 74, koos pereliikmetega 100 inimese ringis. Palju rohkem toole harjutussaali ei mahuks ka. Ööbima ei mahu niigi – mõned peavad leppima ümberkaudsete hotellidega ning üks pere kasutab elamiseks kavalasti väikebussi. Riikidest on esindatud Saksamaa, Holland, Belgia, Šveits, Inglismaa, Prantsusmaa, Soome, Tšehhi, Eesti ning Kanadast saabunud tenor laiendab meie seltskonna lausa “maailma eestlaste kooriks”. Suurima territooriumi hõlmavad aldid. “Me saaksime moodustada koori sees veel teise suure koori – Euroopa altide naiskoori,” sosistan naabrile. Kvantiteet ei taga kahjuks kvaliteeti – nii mõnigi partii on raske isegi kogenud noodilugejale.
Lõik lõigu järel. Eraldi ja koos. Uuesti. Ja uuesti. Ning jälle uuesti. “Ära laula “ii-ii-ii” nagu mudilaskooris. Laula “üü-üü-üü”!” Dirigendid sooritavad oma soovide selgitamiseks imetrikke, tehes silmad ette nii mõnelegi näitlejameisterlikkuse õpetajale. “Võtame nüüd kõik koos. Algusest.” Kaugeltki mitte kõik ei alusta korraga. “K-õ-i-k koos. Teie, ka, kudujad!” hõikab Lauri. Kuigi keegi hetkel ei koo, on dirigentidele juba varasemast silma jäänud, et mõned meist armastavad muistse eesti naise kombel kallist aega topelt ära kasutada ning vaikselt vardaid klõbistada. Kes kooris laulnud, see teab, et isegi kui naised-mehed eraldi ruumidesse jagada, peavad bassid ikka tenorite ja sopranid altide (ning vastupidi) partiide õppimise ajal ootama, mistap mõned ongi näputöö ühes võtnud. Peidan oma kindateo vargsi eesistuja selja varju. Mõtlen, et kui ma poleks füüsikatundides kudunud, ehk poleks ma siis köögis voolu alla jäänud? Kalev ja Lauri vahetavad kohad. “Lauri ei oska tegelikult seda lugu õpetada. Ta kudus siis, kui üldjuhid sellest rääkisid,” itsitab Kalev.
Magava laulja suust laul ei jookse
Lõunasöök on ülihea ning toidujagajad ei koonerda. Kuulen lauanaabrtelt, et köögipersonali hulgas on paljud noored lätlased. Mõtlen itsitades, et lõunanaabrid karistavad õelaid eestlasi nuumamisega, kõikide saldejums'i-, saare- ja varbanaljade eest. Muidu poleks ju muret, aga kõik see kõhutäis tuleb pühapäevase kontserdi proovi tarbeks kirikusse kaasa vedada. Kuigi väike kohavahetus ergutab (eriti neid, kes vaevuvad jala astuma), ei kõla tulemus kirikus sugugi mitte rahuldavalt. Värskelt seediv laulja on sama abitu kui magav laulja. Kuna salvestus ei rahulda ei lauljaid ega dirigente, tuleb teha panused pühapäevasele kontsertsalvestusele. Mõtteid aitab mujale viia “kuulamisteraapia” – värskelt on plaadile pandud Sisaski oratoorium “Pro Patria”, millest kaks katkendit ka laulupeo kavas. Töö jätkub hilise õhtuni. Marguste “See on Eesti” proovitakse läbi ka peast. Lugu päris seisma ei jää, kuigi Vigala, Nigula ja Lihula jt kihelkondade nimede asemel kõlavad uusloomingulised “Vibula, Nihula, Ligala”.
Küünlavalgel õhtusöögilauas tehakse pikk tutvustusring: liikmeskond on täienenud ning kõigiga ükshaaval kolme päeva jooksul tutvuda ei jõua. Euroopa eestlaste tegevusalade pilt on väga kirju, nii et ühe noore naise tagasihoidlik repliik “no mis seal NATOs ikka nii erilist on” teenib sooja aplausi. On õpetajaid, arste ning õdesid, insenere, mitut sorti ettevõtjaid, muidugi ka euroametnikke, väikeste lastega kodus olijaid, aga ka näiteks endine baleriin, kes nüüd rahvusvahelisi suhteid seab ning väga haruldane kolimisfirma omanik – haruldane seetõttu, et talle lausa meeldib klavereid tassida. Paljude enesetutvustuste järel peab üks või teine kaaslane oluliseks täiendada, et tegemist on väga hea südamega inimesega. Sajakonna inimese tutvumine võtab aega ligi tunni. Pikk päev on teinud oma töö ning võrreldes eelmise õhtuga on vabatahtlike väsimatute lauljate hulk väiksem. Ometi käib kitarr veel tunde käest kätte ning aegajalt satub üks või teine klaveri taha.
Häbelikud silmad maast üles dirigendi poole
Pühapäeva hommikul on äratus õige vara. Unevõlglasi päästab veidike vaid talveajale üleminek. Kõik asjalikud ning tõsised, sest ees ootab kontsert. Proov on üsna tõhus, mõni lugu kõlab juba koori moodi. Keegi ei koo. “Lauri ja Kalev on nagu Kaval-Ants ja Vanapagan,” poetan ühe pausi ajal vaikselt naabrile. “Aga ma ei tea, kumb on kumb.” “Lauri on Vanapagan,” arvab naaber. Selleks, et karusid tantsima panna või elevante kõrva pealt nihutada, peabki väheke muinasjutuline olema. Koorijuht ei saa olla igav nimene, siis ei hakka muusika iialgi elama.
Kava läbi lauldud, ning järjekord paigas, pannakse koori polod selga ning tee viib mäest alla Pauluse kiriku poole. Tuletan meelde viiuldaja ja õpetaja Tõnu Reimanni öeldud lauset “Kui publikut on vähem kui laval esinejaid, on tegu kultuurisündmusega. Kui rohkem, siis meelelahutus.” Kirikus on publikut parasjagu, nende hulgast vaatavad vastu ka mõned värsked lauljad, kes end kontserdi jaoks ebakindlalt tundsid. Õnneks toimib ka selle laagri puhul harrastajate kuldreegel “eks proovid logise alati, küll esinemine välja tuleb”. Täiuslik pole meist keegi, aga tulemus üllatab meeldivalt paljusid nii siin- kui sealpool lava. Mõned ei malda pärast lõunasöögilauaski istuda, vaid kuulavad kõrvaltoas kontserdi ülesvõtet.
Lahkumiskallistusi on rohkem kui reedeseid, palju on uusi sõpru. Eelarvamused on kadunud: Euroopa Eestlaste Koor ei ole lihtsalt rahvuslik ühendus, vaid täitsa koori moodi koor. Lauljate endi algatusel jõuame ehk järgmises, jaanuari laululaagris rohkem individuaalset tööd teha (lauljate keeles “luukambrit”) ning konarused saavad silutud. Paljud lähestikku elavad lauljad on juba leidnud endale muusikaliselt kogenumad “tugiisikud”, kellega on kindlam koos partiisid harjutada.
“Meil on ju laulupeo toiduraha juba makstud. Kui me ikkagi laulupeole ei saa, siis palume end toetajate nimekirja panna,” püüan temaatilist nalja visata. “Või käime väljakul suppi söömas,” täiendab Mare.
Üks on selge: kes selles kooris laulab, teab paremini kui keegi teine, miks “Ta lendab mesipuu poole” lauldes hääl värisema hakkab ning silmanurka pisara asemel suisa tulvavesi koguneb.
Anneli Aken
/Euroopa Eestlaste Koor, Saksamaa/
MIKSIKESE PESA - online-ühisüritused ja võistlused välismaal elavatele eesti lastele
Miksikese keskkonnas asuval PESA veebilehel
http://miksike.ee/pesa toimuvad välismaal elavatele eesti lastele iga kuu erinevad online-ühisüritused ja võistlused. Projekti eesmärk on arendada ja säilitada eesti keelt ja kultuuri ning pakkuda lastele eakohast keeleõpet ja suhtlust kaasmaalastega. Võistlustel osalejatele on Miksikese poolt välja pandud väikesed auhinnad.
Miksike kingib PESA projektiga liitunud keeleõppijatele Minu Miksikese paketi, mis sisaldab e-lehti, interaktiivseid harjutusi ja online-kontrolltöid. Pakett sobib kasutamiseks nii iseseisvaks õppimiseks, kui ka õpetajatele koolitunnis kasutamiseks.
Projekti rahastab Hasartmängumaksu Nõukogu ning selle tegevused on seotud Haridusministeeriumi rahvuskaaslaste programmiga.
KUIDAS LIITUDA PESA KASUTAJATEGA?
Miksikese avalehel tuleb registreerida ennast õppekeskkonna kasutajaks. Täita tuleb kõik kohustuslikuks märgitud väljad, maakonna lahtrisse tuleb kindlasti märkida RAHVUSVAHELINE ja kooliks PESA!
Lisainfo ja kontakt: Kristi Oolo, kristi at miksike dot ee, tel 7422550, Kristiina Rattasepp, kristiina at miksike dot ee
LES üritusel „Discover Luxembourg” 20. septembril
LESi tiim osales koosseisus Andres Eerits, Peeter Leetmaa, Aivar Paidla ja Klen Teder ettevõtmisel „Discover Luxembourg”, vt
veebilehte. Üritusel osales 65 võistkonda, igas võistkonnas oli kuni 4 osalejat. Võistkonnad lahkusid paariminutiliste vahedega turismiinfo juurest (Guillaume’i platsil). Võistlejad said selga punased „Discover Luxembourg” logoga T-särgid ning kotiga reklaaminänni, mis muuhulgas sisaldas ka kasulikku infot ürituse tarvis.
Alustasime kl 14.45 ning lõpetasime kl 18.58. Läbida tuli kuni 18 „jaama”, kus mitmesuguste tegevustega (vt loetelu allpool) koguti punkte. Lisaks neile olid ka mõned lisaküsimused (samuti toodud allpool). Iga 15 minutit, mis läks üle 3,5 tunni, andis 50 miinuspunkti. Seetõttu otsustasime viimasest tegevusest loobuda.
Alguses tuli ära otsustada, et milline on võistkonna „jokker”, see tähendab tegevus, mis annab topeltpunktid. Valisime shoppingu… millega hävisime, kuna panime tootehindade äraarvamisega täiega puusseL
Asi päädis peo ja autasustamisega Neumünsteri kloostri hoovis. Saime väärika 12. koha ning auhinnaks punase risti kotid ja käekellad.
Autasud anti
50 parimale võistkonnale.
Klenil õnnestus talletada põhiosa meie tegevusest (esimesed 14 „jaama”)
filmilindile.
Sellist üritust pole Luksemburgis varem korraldatud ning korraldajate sõnul plaanivad nad seda teha uuesti järgmisel aastal.
Läbitud punktid (vt kaarti) ja tegevused:
1 – korvpall: pealevisked ühe minuti jooksul pluss boonusvise kaugemalt
2 – vein: kolme veinisordi maitsmise järel tuli leida kuue veininimetuse seast kolm õiget
3 – linnamuuseumi lift: tuli märkida 4. korruse lifti uksel olev kujund (seal on kahvel ja nuga)
4 – pusle: panna kokku 38-tükine pusle
5 – pitsatid, leida pitsatite arv 1422. a. dokumendil (seal on 8 pitsatit)
6 – Villeroy & Boch: vastata V&B-teemalistele küsimustele
7 – täringud: visata punktide arv
8 – Bofferdingi õlu: õlu täppislaskmine vaadist klaasi, tähtis oli õlletaseme kõrgus ning vahumüts, vt meie
diplomit 9 – shopping: ära arvata 10 eseme maksumus
10 – teater: teatrialased küsimused
11 – kino: tuntud ning värskete filmide äraarvamine filmilintidelt, tuli nimetada režissöörid ning 3 näitlejat
12 – aids: aidsi- ja suguelualased küsimused pluss kondoomi paigaldamine peenise mudelile
13 – maitsmine: 5 tüüpi jogurti maitse äraarvamine kinnisilmi
14 – geograafia: küsimused ühe Euroopa pealinna kohta, meile sattus loosiga Kopenhaagen
15 – tasakaal: telefoniraamatu pea peal kandmine
16 – fitness: kükid ja hüpped piiratud aja jooksul
17 – loodusmuuseum: seal tegevust ei olnud
18 – puldiga mänguauto kaugjuhtimine: seda me õnneks ei teinud…
Lisaküsimused:
Mõõta trepiastmete arv kuldnaise kuju juurest oru põhja (saime 266).
Lisada ette antud muuseumide loetelusse puuduv muuseum (see oli Mudam).
üles
LESi lehe sünnipäeva tähistati veebimänguga
LESi veebileht sai 23. mail 2008. a. üheaastaseks. Usume, et selle aasta jooksul on leht hästi teenindanud siinseid eestlasi ja nende sõpru ning paljusid teisi. Sünnipäevaks korrastasime ja täiendasime LESi lehte. Üsna hiljuti lisandus ka
LESi foorum ning galerii on nüüdsest
paremas keskkonnas. Sünnipäev on tähtis päev, mida ei saa ju niisama mööda lasta. Seda silmas pidades otsustasime korraldada ühe lihtsa veebimängu.
Kuidas mäng toimus?
LESi lehe avarustesse „peideti” teksti sisse lausete keskele kaldkirjas kaks loomanimelist märksõna. Need olid:
- Samas on lõvi kuulda olnud, et kõnealust seadust on hiljuti muudetud ja see ei pruugi enam kehtida, mistõttu tuleb korteri ostmisel seda infot pangast kindlasti kontrollida.
- Luksemburgi lähedusse jääb ka Frankfurt
hüljes Hahni lennuväli, kust lendab Ryanair (
www.ryanair.com).
Auhinna väljateenimiseks pidi esimesena leidma vähemalt ühe neist sõnadest ja sisestama foorumi rubriiki „Sünnipäevamäng”, lisades oma nime ja meiliaadressi. Kuna sõnu oli kaks, siis oli ka auhindu kaks.
Üks auhind: dolomiidist küünlaalus, pudeliavaja (sepis), kadakast seakujuline soolatops, kuumaalus (läbimõõt 10 cm), meevurr.
Teine auhind: dolomiidist küünlaalus, pudeliavaja (sepis) kadakast seakujuline soolatops, ehtekarp, võinuga.
Mäng algas reedel, 23. mail kl 11.00 ning lõppes siis, kui mõlemad märksõnad olid foorumisse sisestatud. Mängu võitis Lii Villenthal. Palju õnne!
Teie LES
Kokkuvõte LESi üldkoosolekust 11. märtsil
LESi 2008. aasta üldkoosolek toimus 11. märtsil pubis „Wilde”. Peeti edukas koosolek, kus räägiti kõigepealt eelmisest aastast ja seejärel tulevastest sündmustest.
2007. aasta tegevuste hulka kuulus veebilehe käivitamine, matkaseeria „Eesti asi Luksi tippu”, mitmed külastused piiri taha ning traditsioonilised jaani- ja jõulupidu. Jõulude ajal korraldati ka esimest korda LESi ajaloos heategevuslik nädal, mille tulu läks kolmele Jõgeva maakonna perele. Heategevuse käigus koguti 9200 Eesti krooni pere kohta ja lisaks jäi veel 900 Eesti krooni järgmise aktsiooni algkapitaliks (annetused laekusid siis, kui raha oli peredeni juba jõudnud). Majanduslikult oli LES 2007. aastal tubli ja jäi kasumisse.
Järgmise päevakorrapunktina võeti ette juhatuse valimine ja LESi üldkoosolek kinnitas LESi uue juhatuse koosseisus Kadri Siilanarusk (president), Andres Eerits (laekur), Anne Karst (sekretär), Tim Kolk, Peeter Leetmaa, Margit Liivo ja Aivar Paidla. Selts otsustati registreerida ümber aadressile 26, rue Astrid, L-1143 Luxembourg. Üldkoosolekul kinnitati ka 2008. aasta liikmemaks, milleks jäi 10 eurot (kehtib 2008. aasta märtsist kuni 2009. aasta märtsini).
Lisaks sellele räägiti 2008. aasta tegevustest ning esialgse plaani kohaselt on kavas:
- veebruar: EV90 tähistamine
- märts: migratsioonifestival
- aprill: lastematk ja geopeitus
- mai: osalemine projektis „Teeme ära 2008” ja võimalusel samalaadne aktsioon Luksemburgis
- juuni: Eesti ja Läti kunstnike näitus
- traditsioonilised jaanipidu ja jõulupidu
- kanuumatk Lesse’i jõel
Jutuks tuli ka LESi lasteprojekti käivitamine, mille projektijuhiks valiti Margit Liivo. Lisaks sellele tuleks suuremat tähelepanu pöörata LESi tegevuse arhiveerimisele.
Kadri Siilanarusk
Luksemburgi eestlaste loendus 2008
2008. aasta veebruarikuus loendas Luksemburgi Eesti Selts (LES) kohalikke eestlasi. Esmakordse loenduse tulemusena saadi Luksemburgi eestlaskonna arvuks 343 inimest. Loe edasi siit (pdf).
22. veebruaril toimus Luksemburgis vägev EV90 aastapäevapidu, millel esitleti esmakordselt loenduse tulemusi. Esitluse slaidid leiad siit (powerpoint).
üles
